Õhksoojuspump – küsimused ja vastused

Meie kliima puhul võib õelda – jah. Müüme Põhjamaadele mõeldud kliimaseadmeid, mis toimivad, olenevalt tootjast -25 kuni -35 °C juures. Kasutegur küll väheneb, kuid on siiski oluliselt ökonoomsem elektriga kütmisest. Õhksoojuspumpa soetades tuleks tähelepanu pöörata, mis on tootja poolt lubatud vahemik ja kas välisseadmel on ka paigaldatud lisaküttekaabel või muu külmumisvastane kaitse.

Jah. Siseseadmel on eemaldatavad filtrid, mida peaks ca. korra kuus pesema. Ka välisseadmele võib koguneda lehti, lund jne. Talvisel perioodil tasub silma peal hoida ka välisseadme alla koguneval veel. Jääks muutudes võib see seadmele ohtlikuks muutuda ja tuleks seetõttu eemaldada. Kui seadme töös tundub olevat häireid, soovitame konsulteerida spetsialistiga ja tellida täishooldus, mille raames pestakse radiaatorid, kontrollitakse surveid ning lekkeid. Soovitav on täielik hooldus sooritada vähemalt korra aastas, enne kütteperioodi.

Õhksoojuspump kasutab välisõhu leiduvat soojusenergiat. Kompressor hõrendab külmaine gaasiks ja saadab soojusenergiat sidunud gaasi siseseadme radiaatorisse. Seal kondenseerudes vabastab külmaine soojusenergia ja ventilaator puhub selle ruumi. Külmaine muutub kondenseerudes vedelikuks ja suunatakse tagasi kompressorisse.

Võrreldes tavapärase elektriküttega on enamus seadmeid ca neli korda väiksema elektrikuluga.
Kasutefurit konkreetse mudeli puhul nnäitavad SCOP ja SEER numbrid. Mida suurem, seda parem.

Jah. Kõik kliimaseadmed ja soojuspumbad sisladavad filtreid, mis eemaldavad õhust tolmuosakesi. Mõnigatel mudelitel on ka ionisaatorid, mis tekitavad siseruumi negatsiivseid ioone, tulemuseks on värskem õhk, mis annab tunde, et jalutate metsas. Lisaks on ka viiruseid ja baktereid hävitavate funktsioonidega seadmeid. Ning loomulikult on kõik õhksoojuspumbad võimelised, lisaks kütmisele, ka ruume jahutama. Palaval suvepäeval üsnagi mõnus omadus.